Täna hommikul oli siis start lennujaama. Ärkasime kell 4 hommikul, sest juba enne kella 5-t hakkasime sõitma. Meie lend väljus 6:40, suunaga Tallinn-Copenhagen. Tänase päeva kild on minu meelest see, et lendasime Estonian Airi lennukige, mille piloodiks oli JURI GAGARIN. Kui stjuardess tutvustas pilooti, ei saanud kuidagi naerupurskeid tagasi hoida ja panin tähele, et õnneks me Essiga ei olnud ainukesed.
Nii, mis veel....sõitsime 11 km kõrgusel, kiirusega enam kui 700km/h. Lennukis pakuti väikest snäkki, igale reisijale üks kilesse pakitud muffin, mis tegelikult maitses päris hästi, sest kõht oli tühi. Lennu juures oli kõige ebameeldivam õhkutõus, Essi küll pakkus „lutsukommi“(seest moosiga ja vääga pehme.) Sellest mul abi ei olnud, kõrvad kisusid vägisi lukku ja enesetunne alguses ei olnud kõige parem. Ja istmed olid ka väga ebamugavad, aga okei ma rohkem ei vingu, sest sellel pole lihtsalt mõtet ja hiljem oli siiski päris hea olla J Siiski tuleb täna veel üks õhkutõus ja maandumine ära kannatada.
Jõudsime Kopenhagensse kohaliku aja järgi 7:05 (tund taga on siin kell). Siiamaani on kõik sujunud väga hästi, loodetavasti laabub järgminegi lennureis ladusalt ja jõuame peagi NIZZALE :P Siin väljub vist iga viie minuti tagant üks lend või isegi tihedamini, peamegi otsima veel tabloodelt üles meie lennu ja värava, kuhu tuleb suunduda. Võtab ikka päris läbi ühest lennujaama otsast teise tampimine, kuna vahemaa on päris pikk ja käsipagas üsna raske. Praegu istume ja mõlemad pusime oma blogide kallal. Täitsa uskumatu ikka kui suur lennujaam siin on, võrreldes meie pisikese Lennart Meriga. Nagu oleks kuskil suures kaubanduskeskuses, palju on erinevaid poode ja kohvikuid. Ostsime ka kohalikku French Hot Dogi, mis ei olnud küll kõige maitsvam, sest sai sõna otseses mõttes uppus sinepist, mis ajas suu õhetama ja tõmbas ninalõõrid korralikult lahti. Statoili Kabanoss on ikka 100 korda etem!!! Igatahes nalja sai :D Natuke rohkem kui tunni pärast väljub meie järgmine lend Copenhagen-Nice. Kohale peaksime jõudma kell 12:50, järgnevaid muljeid avaldan juba Vahemere ääres :P Ahjaa, ma vägaväga loodan, et meie kohvreid on hoitud õrnalt J
...C´est la vie...
No comments:
Post a Comment